2024. aastal möödub 80 aastast suurpõgenemisest, mil oma kodudest olid sunnitud lahkuma hinnanguliselt 80 000 eestlast. Neist üle poole leidsid ajutise või püsivama pelgupaiga Saksamaal, sh Geislingeni põgenikelaagris. Viimases kujunes omamoodi riik riigis olukord, kus märkimisväärselt lühikese ajaga asutasid eestlased oma kooli, ajalehed, näiteringi ja laulukoori.
"Kunst peegeldab ühiskonnas toimuvat. See näitus toob vaatajani mõned teemad, millega kunstnikud on sõjavarjus tegelenud. Teostest aimdub kultuuri tähtsus rahvuste enesemääratlemisel."
Paraku on Euroopa ka täna olukorras, kus paljud peavad sõja eest varju otsima ning on seeläbi jõudnud Tartusse. Näitus tutvustab mitut Tartus elavat ja töötavat Ukraina kunstnikku – Viktoria Berezinat, Anna Ryazanovat, Hanna Davidovat, Martha Martovskat jt.
Samuti teeb näitus sissevaate Geislingenis elanud kolme Eesti kunstniku – Agathe Veeber, Endel Kõks ja Hans Tsirk – argiellu ja loomingusse, kelle õpinguperiood möödus Tartu linnas.
Näitus tegeleb küsimusega, mis tähendust kannab kunst ja looming võõras kultuuriruumis ajal, mil kodumaa on sõja küüsis. Eksponeeritud on nii kunstilooming, arhiivmaterjalid kui ka kunstnike isiklikud lood.
Tutvu kogu kunstimuuseumi ligipääsetavust puudutava infoga siin.
Kuraatorid: Kadri Asmer, Ingrid Sahk
Konsultant: Kaja Kumer-Haukanõmm
Projektijuht: Kadri Asmer
Kunstnik ja kujundaja: Kadri Hallik
Kommunikatsioon ja turundus: Maria Kullamägi, Ilona Piirimägi